Andra Jõgis VAIKIVAD TUNNISTAJAD / SILENT WITNESSES 19.06-19.07.2026

Valged laelambid Estonia puiesteelt, EKA hoonest, mida enam ei ole. Viimased Līvāni klaasitehase piimjad kuplid ja kupad puhutud joogiklaasidelt, mis rändasid kurat teab kuhu. Ning vahuvein, mis sai joodud esimesel septembril, taaraklaas jõulupeo laualt, veinipudel, mis sai tühjendatud uute magistrantide auks, šampus TASE avamise õhtult. Katkine Tarbeklaasi vaas kolimiskastist ning põrandale müksatud piimakann.

Ma mäletan just nagu seda kõike mäletavad need klaasesemed — meie elu vaikivad tunnistajad. Tühised, argised, väärtustamata objektid, mis klaasvitriinide asemel leiavad end enamasti keldriboksidest, garaaži nurkadest või prügikastidest.

Võtan kõik tükid kokku ja lihvin nad autahvliks või hauaplaadiks.Ons siis seal väga vahet.

Need vaikivad tunnistajad on asitõendiks, et ma olen olemas olnud. Et meie oleme olemas olnud.

Nii kirjeldab oma avatavat näitust klaasikunstnik Andra Jõgis. Kogetud argihetked on näitusel kokku sulatatud uuteks teosteks. Mäluarhiiv klaasis, sulatatud konsentraadiks, lihvitud arhivaari kombel mõistetavateks tükkideks, süstematiseeritud ja hoitud, et mäletada.

Andra Jõgis (s 1989) on klaasikunstnik, kes töötab Eesti Kunstiakadeemia klaasi osakonna juhataja ja dotsendina. Tema looming on enamasti narratiivne ning esile kerkivad elu argisust ja haprust käsitlevad teemad. Lisaks on Jõgis üks kolmest disainerist brändis MSK Glass, mis tegeleb kaasaegsete klaasist tarbevormide loomega. 

Tänud: Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kultuurkapital, HOP Galerii, EKA klaas, Eve Koha, Alyona Movko-Mägi, Hanna Brit ja Andres Jõgis.

Näituseid Hop galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

.................................................................................................................................................

White ceiling lights from the former building of Estonian Academy of Arts that no longer exists on Estonia Avenue in Tallinn. The last milky domes and glass scraps from blowing the drinking glasses that ended up God knows where from he Līvāni glass factory. And the sparkling wine drunk on the first of September; a returnable glass from the Christmas party table; a wine bottle emptied in honor of the new master’s students; champagne from the opening night of TASE graduation exhibition. A broken vase made by Tarbeklaas from a moving box and a milk jug kicked onto the floor.

I remember it just as clearly as those glass objects remember it all—the silent witnesses to our lives. Insignificant, mundane, worthless objects that are usually found in basement storage units, garage corners, or trash cans instead of the display windows.

I gather all the pieces and polish them into a memorial plaque or a gravestone. Is there really much of a difference?

These silent witnesses prove that I have existed. That we have existed.

This is how glass artist Andra Jõgis describes her current exhibition. Everyday moments that the artist has experienced have been fused together to create new artwork. A memory archive in glass, melted down into a concentrated form, polished by an archivist into comprehensible pieces, systematized and preserved for remembrance.

Andra Jõgis (b. 1989) is a glass artist who works as the head and an associate professor of the glass department at the Estonian Academy of Arts. Her creative practice is mostly narrative in nature, with themes exploring the mundane and fragile aspects of life. In addition, Jõgis is one of three designers at the brand MSK Glass, which specializes in creating contemporary applied glass objects.

The artist's gratitude goes to: Estonian Academy of Arts, Cultural Endowment of Estonia, HOP gallery, glass department of the Estonian Academy of Arts, Eve Koha, Alyona Movko-Mägi, Hanna Brit and Andres Jõgis.

Exhibitions in HOP gallery are supported by the Cultural Endowment of Estonia, Estonian Ministry of Culture and Liviko Ltd.