Käesoleval näitusel saab näha unikaalses autoritehnikas valminud tekstiile mis on inspireeritud 30 aastat tagasi EKA (tolleaegse Kunstiülikooli) lõputöö pealkirjast “ Oo, tigu, roni üles Fuji mäele, aga aeglaselt, aeglaselt...” Näituse läbivaks motiiviks peab kunstnik kulgemist, sooviga luua ümbritsevale kiirustamisele vastukaaluks avarus inimolemise sees, kohalolu hetkes ja ruumis ning selle sümbioosise märkamises. Kunstnik kirjeldab oma avatavat näitust järgmiselt:
Täpselt ei olegi enam meeles, mis ajendas mind toona Jaapani poeedi Kobayashi Issa haikut kasutama. Ehk paelus vastandumine - teo väiksus suurele mäele.Tegelikult peitub selles kolmerealises haikus palju tarkust - orienteeruda kõrgeima eesmärgi poole, mida võiksime ette kujutada. Otsi üles oma Fuji ja roni sellele võimalikult aeglaselt! Eesmärgi suunas liikumise protsess võib olla parim, mida elul pakkuda on. Õnn ja rahulolu on peidus mitte saavutamises, vaid kulgemises. Need 30 aastat ongi möödunud piltlikult öeldes pidevalt ronides, arenedes nii loominguliselt, vaimselt, hingeliselt, ikka omas tempos. Tippu jõudmine ei pruugigi olla eesmärk, tähtis on teekond ise. Hakkaks ju igav, kui ühel päeval enam kuhugi püüelda poleks. Teo aeglus liikumisel võimaldab tunnetada, näha tervikut ka väiksemates asjades ning mõista, kuhu ta ajas ja ruumis sobitub.
Teo aeglase liikumisega seostub mulle asjaolu, et minugi tööd valmivad läbi rea tegevuste nagu kavandamine, lõikamine, ühendamine, sulatamine, lahustamine, tikkimine, kollaaź...ehk nõuavad teostamiseks omajagu aega. Eksponeeritavaid töid iseloomustab kergus, õhulisus, läbipaistvus, teatraalsus. Nad peegeldavad elu rabedust, meie habrast eksistentsi, sisaldades erinevaid tundmusi ja kogemusi, nii rõõmuhetki kui ka arme. Vahel on tunne, et mitte mina ei teosta tööd, vaid töö loob iseennast, muutub, kasvab välja rännakutest enda sisemuses, oma elusolemise mustrist. Töödes kombineerin erinevaid visuaalseid sümboleid ja koode: E. Enno, D. Kareva, Rumi luuleridu, tekste Hiina luuletaja ja filosoofi Laozi iidsete õpetuste raamatust Tao Te Ching, mida teiste sõnadega nimetatakse ka Kulgemise väe raamatuks. Toimuvat võib määratleda kui teksti kujunemist tekstiilitaieseks. Olen tekste oma töödes kujunduselemendina varemgi kasutanud. Naljaga pooleks - kas tuleneb selline tekstilembus sõnade tekst ja tekstiil sarnasusest või ajendab säärast kujutamislaadi tundmus, et pelgalt sümbolid ja koodid ei suuda mõtet nii hästi edastada kui sõnades peituv vägi. Kuigi autorid ja tekstid, mida oma töödes kasutan on erinevad, ühendab neid mõttelõngana Tigu ronimas oma elu mäele ehk mina kogemas oma algset olemust, elu sügavamat sisu.
Aune Taamal (snd 1963) on lõpetanud Tallinna Kunstiülikooli tekstiilikunsti eriala (1993). Oma loomingus eksperimenteerib Taamal erinevate tekstiilsete materjalide ja tehnikatega, eelistades läbipaistvaid tekstuure, mis võimaldavad luua mitmekihilisi ruumilisi installatsioone.Taamali töid on eksponeeritud erinevatel näitustel Eestis ja välismaal. A. Taamal on Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Tekstiilikunstnike Liidu ja Stuudio 22 liige. Loominguga tegelemise kõrvalt on Taamal alates 2012 aastast olnud galerist Lühikese Jala Galeriis.
Näitust toetavad eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstnike Liit.
Näituseid HOP galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
....................................................................................................................................................
Current exhibition introduces unique textiles inspired by the title of a graduation thesis "Oh, snail, climb Mount Fuji, but slowly, slowly...", defended 30 years ago at the former Tallinn Art University (now the Estonian Academy of Arts).
According to the artist, the leitmotif of the exhibition lies in going with the flow. In order to oppose the surrounding haste, Aune Taamal aims to create vastness within human existence, presence in a moment and in space as well as perceiving this symbiosis. The artist describes her exposition in Hop gallery as follows:
It is hard to recollect what exactly inspired me to use the haiku by Japanese poet Kobayashi Issa. Perhaps I was enchanted by the opposition – the smallness of a snail versus the big mountain. In fact, this three-line-long haiku hides plenty of wisdom – to navigate towards the highest imaginable purpose. Find your personal Fuji and climb it as slowly as possible! The process of moving towards the purpose could be the best thing life has to offer. Happiness and satisfaction lie in going with the flow and not in achievement. Figuratively speaking, these 30 years have passed with constant climbing and developing - creatively, mentally and emotionally, at my own pace. Reaching the top doesn't have to be the aim, what matters the most is the journey itself. One will get easly bored if one day there is nothing and nowhere to strive for. The slowness of the snail enables to perceive, to see the big picture also in small details as well as to understand its context in space and time.
The slow movement of the snail reminds me of the fact that my work process includes a row of activities such as designing, cutting, connecting, melting, dissolving, embroidering, collage-making … all this requires quite some time to be completed. The artwork displayed at the present exhibition can be characterized by lightness, transparency, theatricalness. The exhibited pieces reflect the fragility of life and the instability of our existence including various emotions and experience, moments of joy and scars. Sometimes I get the feeling that it is not me who completes work but work completes itself – it changes, grows out from the journeys within itself and the patterns of its existence. In my artwork, I combine various visual symbols and code, including the poetry by E. Enno, D. Kareva and Rumi; texts from Tao Te Ching, also known as The Book of the Way by Chinese poet and philosopher Laozi. What has happened could be also defined as the development of text into a textile artwork. I have used texts as design elements in my earlier artwork as well. Whether a joke or not but being inspired by text might be either related to the similarity of the words 'text' and 'textile' or the feeling that mere symbols and codes won't be able to forward an idea like words can do. And even if I use different authors and texts in my artwork, the connecting idea between everything is still the Snail climbing the mount of its life – that is me experiencing my essential essence, the deepest meaning of life.
Aune Taamal (b. 1963) has graduated from the department of textile art at the former Tallinn Art Academy (now Estonian Academy of Arts) in 1993. In her artistic practice, Taamal experiments with various materials and techniques while preferring transparent textures which enable creating multilayered spatial installations. Taamal's artwork has been exhibited in various exhibitions in Estonia and abroad. Aune Taamal is a member of the Estonian Artists' Association, Estonian Textile Artists' Association and Stuudio 22. Since 2012, Taamal has also worked as a gallerist in Lühikese Jala gallery.
Exhibition is supported by the Cultural Endowment of Estonia and Estonian Artists' Association.
Exhibitions in HOP gallery are supported by the Cultural Endowment of Estonia, Estonian Ministry of Culture and Liviko Ltd.