Ketlin Kuusing ja Sten Saarits KÕIGE KANDUVA TEED / THE PATHS THAT ENDURE THE MOST 17.01.- 8.02. 2026

Maailm püsib püsituses, mateeria omandab alatasa uusi vorme. Üks mateeria vorm kaob, teine tuleb asemele. Me oleme õppinud mõtlema asjakeskselt – asi tekib ja kaob. Ent kui mõelda seosekeskselt, võib näha, kuidas see, mis asja tekitab ja kaotab, kandub ühtlasi

ühest asjast teise edasi. Selles kummalises, ühtaegu katkendlikus ja püsivas, alatasa uusi vorme omandavas jõus ühinevad lagunemine ja tekkimine ning hajumine ja koondumine.

See jõud ilmub, et kaduda, ning kaob, et ilmuda. See jõud jaotab ja liidab ruume, loob ühtaegu fragmentaarseid ja fraktaalseid pindu ning sfääre. Iga asi kaob, kuid see, mis asja on tekitanud, asja võimalikkus ise, kandub. Kandub ühest kaduvast vormist teise. Ja vastupidi – kandvus moodustub kaduvusest, kaduvus kannab kandvust.

Sellest motiivist lähtuvad oma näitusel „Kõige kanduva teed“ ka Ketlin Kuusing ja Sten

Saarits, kes kasutavad kaduvuse ja kandvuse väljendamiseks galerii põrandapinda.

Muuhulgas on näituse põranda kohale asetatud vaiba kudumisel praktiseeritud traditsioonilist pärsia sõlme. Pärsia kultuur, kust sõlm pärineb, on kadunud, kuid traditsioon on kandunud kaduvusest hoolimata meieni. Ornamendid tulevad ja kaovad, ent mustrilisus, vajadus mustrite ja rütmide järele, vajadus kaost korrastada jääb püsima. Samuti kandub Kuusingu vaibakäsitluses meieni kaduma kippuv lähenemine – arusaam, et vaipu valmistati kunagi ruumipõhiselt, vaiba välimus ja suurus olid sügavalt seotud kohaga, mille jaoks vaip

valmistati.

/Jan Kaus/

Ketlin Kuusing (1978) on disainer, kes keskendub oma loomingus tekstiilide ja ruumi

suhetele. Kõige rohkem meeldib Kuusingule uurida ja tõlgendada vaipade ajalugu ning

funktsiooni, nende tähenduse ja ainelisuse, suursugususe ja igapäevasuse vastuolu.

Sten Saarits (1987) on interdistsiplinaarne kunstnik, kes töötab põhiliselt ajapõhise

meediaga. Tema kunstnikupraktikas on esikohal helisalvestistest komponeeritud

heliinstallatsioonid, mis rõhuvad tajukogemusele ning ruumilistele märgiseostele. Saaritsa

loomingus esineb tihti ülesimulatsiooni, samuti meeldib talle vaadelda kultuuriliste

käitumisnormide mõju(tusi).

Näituse tekst: Jan Kaus


Graafiline disain: Kätriin Reinart

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tallinna linn.

Näituseid Hop galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

....................................................................................................................................................

The world exists in a state of flux – matter is constantly acquiring new forms. While letting go of one its forms, another one takes its place. We have learned to think in terms of things – things appear and disappear. When thinking in terms of connections, we can see that what creates and ends things is also passing on from one thing to another. Decay and creation, dispersion and concentration become united in this simultaneously discontinuous and persistent force that is constantly acquiring new forms.

The force keeps appearing in order to disappear, and disappears to re-appear. It divides and unites spaces while creating both fragmentary and fractal surfaces and spheres. Every single thing will disappear – yet, what has created it, the possibility of the thing itself, will endure. It is moving from one disappearing form to another. And the other way round – this endurance is made of transience, and the transience is carrying endurance.

At their exhibition The Paths That Endure the Most, artists Ketlin Kuusing and Sten Saarits have been inspired by this motif and the gallery floor serves as the space to express transience and endurance. Among other things, the carpet above the gallery floor features the traditional Persian knot or Senneh. The ancient Persian culture where the knot is originating from has disappeared but the tradition has been passed down to us despite its disappearance. Ornaments come and go, yet the need for patterns and rhythms as well as to organize chaos remains. Kuusing's approach to rugmaking also conveys a disappearing concept – the understanding that rugmaking was once site-specific activity, and that the appearance and size of a rug were deeply connected to the place for which it was made.

 /Jan Kaus/

Ketlin Kuusing (b. 1978) is a designer focusing on the relationship between textiles and space in her work. The artist is particularly fond of researching and interpreting the history and function of carpets as well as the contradiction between their meaning and materiality, grandeur and everyday nature.

Sten Saarits (b. 1987)  is an interdisciplinary artist whose practice is rooted in time based media. In his artistic practice, Saarits focuses on sound installations composed from sound recordings, which emphasize sensory experience and spatial signifiers. His artwork often features oversimulation and he enjoys observing the influence(s) from the behavioural norms in culture.

Exhibition text: Jan Kaus


Graphic design: Kätriin Reinart

The exhibition is supported by the Cultural Endowment of Estonia and Tallinn City.

Exhibitions in Hop gallery are supported by the Cultural Endowment of Estonia, Estonian Ministry of Culture and Liviko Ltd.