Näituse teema hakkas kunstniku jaoks lahti rulluma Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti õppes ning on tänaseni jätkuv protsess. Trugimisel liikus töötlemisel olev objekt ootamatult tsentrist välja, mille tulemuseks oli unikaalne ese. Kunstnikku hakkas huvitama, mis peitub kogemuse taga, mida võime tõlgendada ebaõnnestumisena.
Galeriis kohtuvad vase trugimise ning portselani valamise tehnikad, mida kunstnik on nimetanud olemuslikult teineteise vastanditeks. Trugitud teosed viitavad tsentrist välja liikumisele, kui võimalusele, kus saame redefineerida tsentris olemise, sellest väljumise, ebaõnnestumise ja tasakaalu mõisteid. Portselanist esemed näitavad trugitud objektilt üle kandunud töötlusjälgede transformatsiooni, mis on põletuse käigus oluliselt väiksemaks kahanenud.
Mart Talvari näitus kajastab dialoogi vase ning portselani materjalide vahel, mida saab mõtestada lähtudes materjali empaatia meetodist. Tegu on disainimeetodiga, mis tuleneb empaatilise disaini ning suhestuva esteetika (relational aesthetics) põhimõtetest. Termini ”suhestuv esteetika” lõi aastal 1996 kunstikriitik ja kuraator Nicolas Bourriaud. Näituse kontseptsioon võrdleb kunstimaterjalide füüsilisi omadusi inimlike iseloomu omadustega. Teooria peab olulisimaks kunstis inimsuhete kvaliteeti. Tähtsad on interaktsioonide tegelikkus, inimlik koostöö ning sotsiaalne kontekst. Materjali empaatia meetod võimaldab anda sümboolset tähendust materjalide omavahelisele ”dialoogile”. See hägustab piire avaliku ruumi ja sotsiaalse konteksti vahel ning annab vaatajale rikkalikult ruumi isiklikeks tõlgendusteks.
Mart Talvar on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti bakalaureuseõppe aastal 2022. Samal aastal pälvis ta Noore tarbekunstniku- ning Galerii Marzee 36. rahvusvahelise lõputööde preemiad. 2017-2024 vahemikus on ta osalenud rahvusvahelistel grupinäitustel Eestis, Poolas, Hispaanias, Saksamaal, Hollandis ja Veneetsias. Lisaks on ta osalenud rahvusavhelises residentuuris Belgias, osa võtnud erialastest projektidest Šveitsis ja Saksamaal.
Kuraator: Liisi Kõuhkna
Graafiline disain: Cristopher Siniväli
Tehniline tugi: Valge Kuup Stuudio
Toetajad: Eesti Kunstiakadeemia, Kultuurkapital, Shroomwell OÜ, Põhjala Brewing AS, Tuulmet Holding OÜ
....................................................................................................................................................
The theme of the exhibition began to unfold during his studies in the jewellery and blacksmithing department at the Estonian Academy of Arts in 2022 and is still an ongoing process. During the metal spinning process, a copper object unexpectedly jumped off-center, resulting in a unique object. The artist became interested in what lies behind an experience that we could perceive as failure. From that moment, a thorough practice of metal spinning began with the outcome to be shared with a wider audience.
At the gallery, the techniques of metal spinning and porcelain slip casting meet each other as opposites in nature. The copper work refers to the occurrence of flying off-center as a possibility to redefine the concepts of being centered and off-center, failure, and balance. The porcelain objects demonstrate the transformation of traces, that have transferred on from the copper material and have significantly reduced in size after the firing process.
The design method of material empathy offers symbolic meaning to the “dialogue” between the materials. This blurs boundaries between the public space and social context, and leaves the viewer plenty of room for personal interpretations.
Curator: Liisi Kõuhkna
Graphic design: Cristopher Siniväli
Technical aid: Valge Kuup Stuudio
Support: Eesti Kunstiakadeemia, Kultuurkapital, Shroomwell OÜ, Põhjala Brewing AS, Tuulmet Holding OÜ